Lõpuks ometi internetiühendus, kuigi oleme jõudnud pigem tsivilisatsiooni äärealadele ehk linnast metsa, kus me ühes Airbnb majakeses peatume. Just käisime külapoest süüa varumas ning kogu ülejäänud klientuur paistsid paadunud hipid olevat. Aga päeva veetsime täna ühe Maui põhiatraktsiooni ehk Road to Hana ülevaatamisega. Tegemist on kauneid vaateid pakkuva rannikuteega, aga kuna ta kulgeb valdavalt mööda mäekülgi, siis on kurv kurvis kinni, nii et Markko Märtin, vabandust Aivar Tooming Ford Focusel ajas mul lõpuks jälle südame kergelt läikima. Mulle tundus, et ta oli üks kiiremaid autojuhte teel - nii mõnigi, kellele järgi jõudsime, tõmbus aegsasti tee äärde, vaadates tõenäoliselt, et mingi hull läheneb. Pikemad peatused tegime Eedeni aias ning Waianapanapa pargis. Eedeni aed on väga liigirikas ning suurepäraste kose- ja mere vaadetega park. Waianapanapa aga ägedate mustade vulkaaniliste kaljude ja musta liivaga rannaga mereäärne vaatamisväärsus. Lisaks jäi teele mitmeid suuremaid ja väiksemaid koski, mida me ei pidanud vajalikuks üles pildistada, kuid nii mõnigi peatus kohustusliku pildi saamiseks lausa keset teed, pannes kogu liikluse kitsal mägiteel seisma. Turist on ikka üks huvitav liik. Lõpuks otsustasime minna veel ühte rahvusparki, et läbida paar matkarada ja näha paari muljetavaldavamat koske, kui need, mis mitmed kohas teele jäid. Kui autost väljudes piserdas meeldivalt jahutavalt peenikest uduvihma, siis keset matkarada saime enam-vähem kosega võrdväärse koguse vett kaela, nii et olime lõpuks aluspesuni märjad. Aga me ei andnud alla, vaid käisime koos paljude teiste turistidega läbi ka teise matkaraja. Jälle tuleb mainida, et turist on huvitav liik - ei lase ennast ilmast karvavõrdki häirida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar