Jõulud nagu jaanipäev

Jõululaupäeva hommikul alustasime tavapärase Tallinn-Rakke marsruudi asemel teekonda Big Islandilt Mauile. Alustuseks enam-vähem Tallinn-Rakke otsaga võrdne autosõit ning siis jälle see 9-kohalise lennukiga lend. Olin küll esialgu pessimistlik nähes lennujaamas üht väikelast, prognoosides, et tõenäoliselt karjub ta terve tee ning mõne korra ka oksendab, sest see väikelennuk aeg-ajalt läheb ikka lappama, ning kui keegi peaks nii väikses suletud ruumis oksendama, siis teeks seda solidaarsusest mina ka. Õnneks oli mu prognoos seekord ebatäpne ning ainult see läks täppi, et laps tuli meiega samale lennule. Ühesõnaga lend kulges kaunilt.

Mauil võtsime seekord rendiauto asemel liinibussi (st mitte rendile, vaid lihtsalt sõitsime Kahului lennujaamast Lahaina linnakesse). Bussisõidul pakkus põnevust ühe vanamehe jälgimine, kes alustuseks põuest lapiku võttis ja üritas sealt veel viimaseid tilku välja pigistada. Muide, siinkandis on mõne inimese puhul raske otsustada, kas tegemist on vana hipi või asotsiaaliga - see vist oli siiski hipi poole kaldu, kuna kuulas nutitelefonist mussi ja lõi jalaga rütmi kaasa. Järgmiseks hakkas ta oma oste üle vaatama - vist oli ostnud jõulukinke, nii et rüseles tükk aega siltide eemaldamisega. Lõpuks haaras taskust võimsa väitsa, et tõrksast sildist jagu saada. Kokkuvõttes jätkus tal mingit intensiivset asjatamist kogu tunniseks bussisõiduks.

Lahainasse olime korra juba varem ka põiganud, nii et tutvusime vaatamisväärsuste ebapiisavuse tõttu veidi kohaliku kaubandusega. Õhtuks aga olid meil piletid luau’le, mis on Hawaii traditsioonilise hulatantsu etendus koos sinna juurde käiva ohtra traditsioonilise söögi-joogiga. Alustuseks saime kaela lillepärjad ja kätte Mai Tai klaasid. Rahvast oli ca 500 ringis, nii et kauni mereäärse õhtupäikese käes alustuseks lihtsalt jooke nautides ja rahva kogunemist oodates meenutas see vabaõhumuuseumi jaanipäeva (muuhulgas said mõnes aianurgas huvilised proovida mingeid traditsioonilisi murumänge vms). Aga üldiselt oli väga hästi korraldatud üritus, sh ca 500 inimese toitlustus, nii et kuskil ei tekkinud mingit rüselust. Söögid olid põnevad ja head, aga kogus oli küll meeletu, kui oli huvi kõik erinevad toidud ära proovida. Aga õhtu nael oli mõistagi tantsuprogramm  - täiesti uskumatu puusade töö! Ühesõnaga, oli küll ebatraditsiooniline, kuid väga äge jõuluõhtu.

Lõpuks saime veel tänaseks hommikusöögiks kaasa banaanipirukad, mis osutus eriti tänuväärseks, kui selgus, et jõulupüha hommikul on Starbucks suletud. Nautisime siis banaanipirukaid ja esmakordselt elus McDonaldsist ostetud kohvi ookeanikaldal istudes. Päeval loivasime veel mööda linnakest ringi, vedelesime rannal ja kogemata ka shoppasime - nii võib juhtuda, kui inimesel on liiga palju vaba aega ja mõnes vähestes avatud baarides järjekord uksetaga (kui õlut või veini ei saa, ostad kompensatsiooniks nt särgi või seeliku…)

Peale õhtusööki (vedas ajastusega - ei pidanudki järjekorras ootama) sõitsime liinibussiga lennujaama, kus selgus, et  kahetsusväärsel kombel jääb meie lend vähemalt 2 tundi hiljaks, aga kusagile siit enam minna ka pole. Klõbistan siin lennujaama ees pingil konutades.