Eilsest päevast veidi pikemalt rääkides, oli ilm tõepoolest veelgi külmemaks läinud, kuigi aknast paistis kõik kena ja päikseline. Õnneks taipasime enam-vähem kõik kaasasolnud riided korraga selga toppida ning lisaks olime soetanud piletid laevasõidule, mis võimaldas ca 3 tundi siseruumis soojas istuda. Kruiis oli ümber Manhattani, nii et võimaldas ära näha klassikalised pildid Manhattani pilvelõhkujatest, vabadussambast, sildadest jne. Ühesõnaga hästi veedetud aeg, eriti ilmastikutingimusi arvestades.
Peale laevasõitu oli meil kohustuslikuks atraktsiooniks plaani võetud NY kuulsusrikka juustukoogi söömine. Tripadvisori soovituste põhjal võtsime suuna õkva läbi Soho Little Italy kanti. Vaatamata külma tõttu üles võetud tempo magnificole jõudsime silmata mitmeid muhedaid ja eripalgelisi paiku. Samas fototõestust tänasest päevast polegi, sest pildistades kippusid käed ära jäätuma ja meil on siin nende piltidega selline värk, et blogi jaoks teeb Aivar eraldi pilte oma telefoniga, sest fotokast piltide kättesaamine kätkeb eelneva kogemuse põhjal mälukaardi lolliksminemise riski. Ja tänase ilmaga ei tulnud see pähegi, et võiks telefoniga mõne duubli teha.
Aga jätkakem siis juustukookidega. Valik võttis silme ees kirjuks. Tellisime degusteerimise huvides 2 erinevat. Ja seejärel surusime maha piinlikustunde ning tellisime veel 2. Aivar tahtis veel mõned tellida, aga ma ei pidanud seda enam kohaseks. Ühesõnaga tõesti superhead koogid olid.
Edasi lootsime, et saame veel paar tunnikest siseruumis veeta, kui muuseumi lähme. Kahjuks see suurepärane plaan nurjus, kuna muuseum oli juba kella viiest kinni pandud. Seega pidime ikkagi välitingimustes jätkama. Võtsime sihiks Brooklyn Bridge'i, et veel nautida häid vaateid õhtusele tuledes linnale. Taganttuules sillale kihutades ja hea vaate nautimisele keskendudes hakkas korraks juba tunduma, et polegi enam väga külm. Paraku sai see mulje kiiresti ümber lükatud, kui nina tuule poole pöörasime ja tagasi minema hakkasime. Jällegi muljetavaldavat tempot arendades sööstsime õhtusöögikohta otsima. Maandusime esimeses ettejuhtuvas Itaalia restoranis, mis osutus väga heaks ja võimaldas ka üle hulga aja sooja saada. Tiksusime seal nii kaua, kui vähegi kohane tundus, ning siis sõitsimegi juba lennujaama oma keset ööd väljuvat lendu ootama. Lennujaama oli sel tunnil üsna inimtühi ning nii me seal passisme seina ääres põrandal nagu kodutud, sest ühtegi tooli kuskil ei ole ning check-in'i teha ja turvakontrolli läbida nii vara veel ei saanud. Üks mõttetu lennujaam tundub see JFK.
Juustukoogi isu tuli peale seda lugedes:) Kahju, et NY soojema ilmaga ei üllatanud, aga nagu postituse allkirjast ilmneb, olete edukalt Panamasse jõudnud, kus enam külmetama ei pea. Siin lubatakse juba ööseks miinuskraade.
VastaKustuta