Totaalne muutumine

Elu on lill. Enam ei ole külm, sest temperatuur on ca 30 kraadi võrra soojemaks muutunud. Muidu meenutab osa Panama Cityst päris palju New Yorki- pilvelõhkujaid näib umbes sama palju ja sama kõrgeid.

Lähemal vaatlusel reedavad muidugi palmid, rohelus, aga ka pilveļõhkujate vahel paiknevad tüüpilised kolmanda  maailma kolerajatised. Nt meie üsna hiljuti valminud 5-tärni hotelli ees pole normaalset kõnniteedki. Sellele vastamata murdsime läbi ning läksime mereäärsele jalakäijatepromenaadile patseerima. Siinkohal ka üks vahelepõige tutvustamaks siinset ebastabiilset ilma. Vahetult enne maandumist paistsid lennuki aknast päikeses valendavad kõrghooned ja sinine meri. Nii kui rattad maad puudutasid, pääses valla selline troopikavihm, millist me vist isegi Amozonase džunglis ei näinud. Samas, selleks ajaks kui lennujaamast välja astusime, säras taas päike ja asfalt oli juba osaliselt äragi kuivanud. Kusjuures lennujaamas ei läinud meil üldse kaua. Panama ei tundu olevat kuigi populaarne sihtkoht, ka meie lennuk oli pooltühi ning samal ajal kedagi teist peale meie lennu seltskonna üldse ei paistnud. Aga tagasi ilma juurde. Hotellist väljusime lõõskavas päikeses. Suure niiskuse tõttu ei erine tingimused kuigi palju aurusaunast. Mõne aja pärast saime niiskust veel juurdegi, sest meie paaritunnise jalutuskäigu sisse mahtus ca 3 tagasihoidlikku vihmasabinat. Temperatuuri vihm karvavõrdki ei muuda ning ega keegi sellele erilist tähelepanu ei pööragi - keegi vihmavarjuga sahmima ei hakka ega tempot ei lisa. Me nautisime ka rahulikult kauneid vaateid nn skyline'ile ja jõudsime üle ootuste kiiresti ka vanalinna. See on Ladina-Ameerikas laialt levinud koloniaalstiilis, seetõttu meile suuri üllatusi ei pakkunud. Peale õhtusööki ühel vanalinna väljakul euroopaliku hinnastasemega restoranis võtsime takso ja sõitsime tagasi hotelli. Taksosõidul üllatas meid see, kui edukalt suutsime hispaaniakeeli vestlust arendada ning kui hästi teadis taksojuht Eesti ja teiste Baltimaade ajalugu.
Hotellis on meil suurepärase linnavaatega tuba 16. korrusel. Aga veel paremat linnavaadet on võimalik nautida katuseterrassilt, kus ma basseinis mulistamas käisin. Õhk oli tõenäoliselt õhul juba pisut alla 30 kraadi langenud, aga vesi oli kindlalt üle 30. Just seal tundsingi, et elu on lill.

Aive