Lõpuks kohal

Kuna  reis algas taksosõiduga, siis alustan ka selleteemalise kasuliku soovitusega kõigile lugejaile: ärge kunagi tellige Amigo taksot! Meie esimest ja viimast korda selle vea tegime - tuli ühe põleva esitulega parsa, vene lipp peegli küljes rippumas. Taksojuht ei vaevunud teregi ütlema, rääkimata siis pagasniku avamisest. Kui poleks lennujaama kiirustanud, oleks selle takso saatnud teadagi kuhu (sinna kuhu päikesevalgus ei paista).

Õnneks on edasi asjad kulgenud paremini. Lennukid on liikununud ajagraafikus ja isegi nii lätlased kui brasileirod ei ole suutnud meie pagasit ära kaotada. Siiamaani ei ole me veel küll kohanud inglise keelt oskavaid kohalikke, kuid meie "spanglish" on osutunud päris tõhusaks.

Mida siis oleme vahepeal näha-teha jõudnud? Kuna lvahemaandumine Milaanos nõudis lennujaama vahetust, jõudsime üle vaadata kõik Milaano vaatamisväärsused. Kuulsusrikast La Scala ooperiteatrit otsisime küll mõnda aega ise lausa seal ees seistes, sest näeb teine üsna tagasihoidlik välja. Suurim (sealjuures negatiivne) üllatus oli õllehind - suht suvalises söögikohas arvati, et 0,2 liitrise pitsi õlle eest on sobilik küsida 6euri, wtf??? Meist jäi see väärtuslik kraam proovimata.

Limas on vähemalt õllerindel olukord hoopis parem. Jõime mõnuga, eriti arvestades 30-kraadist palavust. Lima kohta oleme õppinud juba seda, et liikluses valitseb põhimõtteliselt 1 reegel: anna signaali - pidevalt, igal pool ja olenemata olukorrast.  Tõenäoliselt piisab siin juhilubade saamiseks teadmisest, kus asub signaalinupp. Ja foorituled ning nendega paralleelselt vehkiv reguleerija ei lähe eriti kellelegi korda. Jalakäija on siin ekstreemsportlane. Vaatamata sellele traavisime päris tublisti ringi.

Maynas