Eile pärastlõunal maandusime troopilises Puerto Iguazus ja läksime kuumust trotsides linna kõmpima. Linnakese enda oluliseim vaatamisväärsus on kolme riigi piir keset jõge. Jões küll mingit monumenti turritamas pole, vaid kaldale on mingi vidin püsti pandud ja vaateplatvorm tehtud, kust siis hea nägemisega inimesed võivad vaadata, mida naaberriikides tehakse. Brasiilia poolel eriti peale metsa muud ei paista. Paraguais paistab suurem linn kõrgemate majadega.
Õhtusöögilt hotelli tagasi loivates jäime ootamatult pilkasesse pimedusse, sest kogu linnast lahkus elekter. Õnneks aitas telefoni valgustus käpuli käimata hotellini jõuda, mis säras oma SEB-rohelises valguses nagu oaas keset kõrbe, nii et sai veel basseinis sulistamaski käidud.
Täna veetsime terve päeva Iguazu jugade rahvuspargis, et joad ikka iga nurga alt üle vaadata. Alustasime paadituurist jugade alla. Suht äkiline sõit ja nii lähedale, et ma veetsin peaaegu terve päeva märgade pükstega. Mitte et hirmust miski äpardus oleks juhtunud, vaid kosk kastis meid läbimärjaks. Aga kosed ise trumpasid ikkagi vaalad üle. Tasus mitmeid kilomeetreid mööda džunglit tiirutada, et kõik need supervaated kätte saada.
Lisaks nägime ka palju metsloomi, linde ja liblikaid. Ühe metsloomaga läksin oma empanada pärast lausa kaklema. Sel ajal kui ahvid tähelepanu endale tõmbasid, oli ootamatult lauale mu nina alla hüpanud allpool pildil olev pikasabaline ülbik, kes juba käpp pikal mu empanada poole küünitas. Üritasin teda tõrjuda, aga lõpuks pidin ise laua äärest põgenema (empanada oli nii hea, et seda ära anda ei raatsinud). Mu õlle ajas ta ka ümber, aga kuna ma suur õllesõber pole, siis sellest väga kahju polnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar