Eile tegime hõredama programmiga päeva - magasime üsna kaua ja siis sõitsime linnast välja ja tegime peatusi randades ja vaalavaatluspunktides. Kahjuks kaldalt ühtki vaala silmata ei õnnestunud, aga oli siiski mõnus hängimine ja kenad merevaated. Ühel kaljunukil peesitasid ka üksikud merilõvid.
Korra jäime ühele rannale sõites ka liiva kinni, aga õnneks oli seal üks piknikuseltskond, kes olukorrast kohe rõõmsasse elevusse sattus ja jooksujalu autot välja lükkama tormas. Ma seisin lihtsalt niisama ilus olles kõrval kui mehed-poisid tähtsat asja ajasid. Tundus, et kohalike jaoks oli see päeva tipphetk - toimus mingi action, milles sai kaasa lüüa ja end tegijana tunda.
Pealelõunal jõudsime linna tagasi ja jalutasime ringi, et vaadelda, kuidas kohalikud oma pühapäeva veedavad. Nii maniakaalseid päikesevõtjaid ei ole ma veel kusagil näinud - kuna vesi on külm, siis rannal puhus päris jahe meretuul, nii et ennast küll ei kiskunud paljaks koorima. Aga enamus kohalikust rahvast ikkagi päevitas - osad katsusid tuule käes ära kannatada, teised püüdsid põõsaste või luidete taha varjuda. Kes paremat kohta ei leidnud, parkis end rannapromenaadi ääre taha kõnniteele või sättis oma rannatooli mõne restorani nurga varju. Oli ka neid külmapõlgureid, kes 15-kraadises vees ujumas käisid.
Päeva põnevaim moment oli lennujaamas, kus hoogsalt lähenes pardaleminekuaeg, kuid sama hoogsalt ei lähenenud ühtegi töötajat autorendiboksi, et saaksime enne lenduminekut auto tagastada. Napilt enne meie väljalendu nad endaga rahulolevalt siiski kohale jõudsid, nii et saime auto lennuki vastu vahetada.
Hetkel jälle lennujaamas, et sõita Puerto Iguazusse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar