pühapäev, 25. november 2018

Lõpuks ometi vaalad lähemalt nähtud

Eile hommikul jõudsime veel väikse tiiru oma hotelli ümber Buenos Airese tänavatel teha. Lühikese vaatluse põhjal huvitav linn - läbisegi igasugust arhitektuuristiili ja kvaliteediklassi.




Siis lendasime väikese hilinemisega Puerto Madryn'i Patagoonias. Hilinemise tingis väidetavalt see, et kütuseauto ei ilmunud tellitud ajal. Eks nad ole ju paljuski manjaana-rahva järeltulijad. Õnneks meie äärelinnakorteri lahke peremees sõidutas meid kesklinna, säästes ca 3 km meie jalavaeva, nii et jõudsime käia paar tuurifirmat läbi, et kooskõlastada tänased väljumised.

Tänast päeva alustasimegi juba varavalges, ütleme siis, et kosutava hommikusuplusega. Alustuseks rüselesime endale selga üsna tõsiseltvõetavad kalipsod, millega kannatas suht mõnusalt ca kolmveerand tundi umbes 15-kraadises vees solberdada. Koos meiega solberdasid seal ka merilõvid - mõned ikka hüppasid päris rahva vahel ringi ning mul oli ühega lausa kerge põkkumine. Päris meeleolukas ning polnudki kuigi hirmus, sest nad paistsid vees olles päris sõbralikud. Vees olid samas siiski vähesed, sest enamus olid hõivatud kaldal omavahel kaklemisega. 

Kui kalipsodest läbi raskuste välja pugeda õnnestus, võtsime oma pisikese rendiautokesega suuna Valdes'e poolsaarele, kus asub rahvuspark, mis on väidetavalt silmapaistva liigirikkusega. Maastik küll pigem igav liiv ja tühi väli + mõned soolaväljad, mis eemalt paitavad lihtsalt lume moodi. 


Lähemal vaatlusel siiski kasvab palju madalaid lilli ja põõsatuuste. Loomadest nägime kõige rohkem siiski lambaid, aga ka laamasid ja lonthülgeid. Samas nõudis viimaste nägemine meie meelest ebaproportsionaalselt pikka sõitu väga halbadel teedel.  




Poolsaarele mineku esmane idee oli siiski vaalavaatlustuur. Ja sellega jäime rahule. Ca 2,5 tunni jooksul nägime neid palju ja lähedalt. Väga äge. Loodetavasti saame millalgi ka videomaterjali lisada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar