Chitzen Itza

Teel Cancunist Chichen Itzasse jäime sellise paduka kätte, et sõitsime põhimõtteliselt ainult näidikute järgi. Õnneks oli tegemist sirgelt kulgeva ja ühesuunalise kiirteega, nii et olukord püsis kontrolli all. Chichen Itzasse jõudes polnud vihmast enam jälgegi, nii et saime mõnuga nn kivihunnikute vahel ringi jõlkuda. Tegelikult on need objektid osaliselt väga hästi säilinud ja imestama paneb see, et miks inimesed ammusel ajal sellist vaeva nägid, et ehitada üüratult suured ja vähemalt osaliselt ka täiesti mõttetud objektid.

Aga vähemalt on nüüd ära nähtud ka põdramaja, mis tõepoolest oligi metsa sees, nii et laulusalm ei valeta.

Kohalejõudmine õnnestus meil ajastada nii, et alustuseks avaldasime lausa imestust, et kus siis need meeletud rahvamassid on, kes seal pidevalt pidavat voorima. Aga siis nad ikka valgusid kohale. Kuna turiste käib palju, siis pole puudust ka suveniirimüüjatest. Aga kokkuvõttes on muljed ikkagi väga head. Asi oli mastaapsem, kui ma ette kujutanud olin.

Kohe Chichen Itza külje all asub Cenote Ik'il. Tegemist on 50m sügavuse veeauguga, kusjuures täiesti looduslikuga. Lisaks 50 meetrile vee all, on see nn järveke ka ise veel mitmekümne meetri sügavuses augus. Cenoted ongi Yucatani poolsaarel väga levinud  - tegemist on maa all asuvate jõgedega ning mõnes kohas, nagu ka nt Ik il'i puhul, on maapind  auku kukkunud. Peale varemete vahel higistamist on värskendav suplus nii erilises kohas täiesti ideaalne.

Kui ujutud saime, sõitsime Uxmal'i, kus homme hommikul plaanime minna vaatama järjekordseid maiade varemeid. Hotell on mõnus ning kuigi esmapilgul tundus, et oleme siin peaaegu ainsad külastajad, siis tegelikult näib siin olevat palju januseid inimesi - baarmenil olid käed-jalad tööd täis ja blender ei saanud hetkekski puhkust.