Eile sõitsime Tulumist Playa del Carmenisse. Alustuseks tegime teel peatuse Akumalis, mis on väike kohake, kuid tuntud selle poolest, et sealses rannas saab koos suurte merikilpkonnadega ujuda. Enamus rahvast püüdis neid snorgeldades näha, aga kuna ma nigel snorgeldaja olen, siis läksin lihtsalt ujudes õnne proovima, sest nagu eelmise päeva tuur näitas, tulevad nad aeg-ajalt pinnale hingama. Hoidsin snorgeldajate massidest pisut eemale ning lühikese aja jooksul õnnestus mul paarikümne senimeetri kuni meetri kauguselt kokku tervelt viie suure kilpkonnaga tõtt vaadata. Täiesti enneolematu elamus! Näis, et minusugune üksik solberdaja neid üldse ei häirinud, sest ma ei pidanud neid mootorpaadi tempos jälitama, selleks et näha neid pead veest välja pistmas. Fototõestust mõistagi pole, sest fotokas käes ma ujumas ei käinud.
Jätkasime päeva mereloomade vaatlemisega - sõitsime läbi ühest paljudest siinse piirkonna delfinaariumitest. Jällegi uus kogemus näha delfiini nii lähedalt ning talle ka käed külge ajada ja musigi anda. Lisaks lükkas delfiin meid mingil väiksel penoplast-lauakesel ja seda uskumatu kiirusega, nii et tundus peaaegu nagu ekstreemsport. Ning samuti sai delfiinist kinni hoides tema kõhul ujuda või õigemini jällegi suurel kiirusel kaasa lohiseda. Kiirus oli nii suur, et mul tulid ujukad peaaegu jalast - ühesõnaga üsna pingeline olukord. Tegelikult oli kõik muidugi väga tore. Fototõestust jällegi pole, sest delfiinibasseini ei lubatud mingit träni kaasa võtta.
Õhtuks jõudime Playa del Carmenisse ning läksime kohe linnamelu nautima. Siinne peamine jalakäijatetänav (paralleelne rannaga) on küll täielik turistikas, kuid siiski uskumatult mõnus ning on täiesti nauditav koos teiste turistidega seal ringi loivata ning aegajalt mõnda muhedasse baari või restorani maanduda. Päevasel ajal, kui on hullult palav, on tänuväärsed ka suured suveniiripoed, mis on pisut jahedamaks konditsioneeritud, kuid samas pole külmaga ka üle pingutatud. Rannas nagu ikka soe ja helesinine vesi.
Täna me tervet päeva siiski linnas ei veetnud, vaid tegime väljasõidu ka Cenote Chaak Tun’i juurde. Seal tehti meile ca paaritunnine tuur, mis sisaldas valdavalt koobastes ujumist. Koopad ise on atraktiivsed - ohtrate stalakmiitide ja stalaktiitidega ning väga puhta ja läbipaistva veega. Ja paljude nahkhiirtega. Ühesõnaga väärt väljasõit oli.
Ahjaa, Playa del Carmenis vedas meil ka sellega, et hotellitoa konditsioneerist hakkas peale sisselülitamist vett tilkuma ning tänu sellele anti meile asemele sviit - suur ja kolme rõduga. Aga interneti kasutamiseks pean ikkagi ukse juures seisma. Hotelli rõdult on aga võimalik jälgida ehitust Mehhiko moodi - objektil viibib enam-vähem mustmiljon ehitajat, kuid enamus passib lihtsalt niisama ning mõni käib mingi detailiga edasi-tagasi.
Homme lendame juba Miamisse. Mehhikost on küll vaid positiivsed muljed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar