Veespordipäev

Eile vajusime enne magama, kui midagi kirja panna jõudsime, kuna mõningane sport värskes õhus tekitas eriti hea une. Plaanis oli sõit Jeffreys Bayst Knysnasse, kuid vahepeal põikasime läbi Tsitsikamma rahvuspargist, kus lisaks suurepäraste vaadete nautimisele saab tegeleda ka erinevate sportlike harrastustega. Me valisime kajakisõidu Storm River kanjonis. Alustuseks rüselesime kalipsode selgapanekuga, seejärel kena matk läbi metsa jõe suudmesse ning seal natuke mööda kaljusid turnimist, mis kõrgusekartjail veidi jalagi vist värisema pani. Seejärel siis paarikaupa kajakidesse, ning läks sõudmiseks kõrgete kaljuseinte vahel. Kust kajakiga enam edasi ei saanud, sealt jätkasime justkui lapsepõlve meenutades ehk kummimadratsitel sumamist. See oli ikka hullult naljakas - kümmekond täiskasvanud inimest niimoodi sulistamas. Giidide mahitusel üritasime ka madratsil püsti seista, mis muidugi peamiselt ürituseks ehk luhtunud katseks jäigi, aga nagu ühelt juuresolevalt pildilt näha, saatis mind ka korraks edu ning pälvisin nii mõnegi tunnustava pilgu. Vapramatel oli võimalik teha ka kaljult vettehüppeid. Meie pere au päästis Aivar, kes hüppas minu eest ka.

Kokkuvõttes oli väga meeleolukalt veedetud 3 tundi ning mõõdukas sport ehk aitas natukegi tasakaalustada rikkaliku söömingut, mis meil siin iga päev aset leiab.

Õhtupoole jõudsime Knysnasse, kus peatume kaks ööd sellises väikses tarekeses nagu pildilt paistab.

Tegemist on rahuliku väikelinnaga, kus on päris uhke jahisadam ning palju häid söögikohti. Linn on tuntud ka lahesopist püütavate austrite poolest, mille Aivar ja Kris ka õhtusöögil ära degusteerisid ning väga rahule jäid.

Lisame siia paar pilti ka ühes varasemas postituses kirjeldatud jaaguari- ja lõvipoistest, sest paitab, et tehniline probleem piltide üleslaadimisega õnnestus seljatada.