Neljapäeval sõitsime Hermanusest Cape Town'i. Teel tegime peatuse pingviinidega asustatud rannikul - oleks justkui presidendi vastuvõtule sattunud - kõik kohad paksult täis nina püsti ajanud tegelasi. Aafrikas elav pingviiniliik on tegelikult väga väike, nii et nunna või presidendi vastuvõtul osalejaga päris sassi ajada teda ei saa :) Aga inimesi on nad nii palju näinud, et nad passivad külma rahuga omal kohal, kui neid mõnekümne sentimeetri kauguselt jõllitada.
Edasine teekond mööda LAV-i ilusaimaks peetavat rannikuosa viis meid randa, kus vesi oli kutsuvalt helesinine, kuid siiski vaid napilt 19-kraadine. Aga me Airaga panime seekord kogu oma vapruse mängu, ning ujusime mõlemad lausa 5-10 meetrit.
CT-s otsisime kõigepealt üles oma hotelli, mis ületas kõvasti meie ootuseid - tegemist on luksusliku kodumajutusvillaga, kus ainuüksi voodi ise on sama suur, kui mõnes nigelamas hotellis terve tuba. Ja bassein mereveest oluliselt soojema veega on ka hoovis olemas. Selle mõnusid alustuseks nautisimegi, ning siis sõitsime Table mountain'i otsa päikeseloojangut vaatama. Õigupoolest on ka ilma päikeseloojanguta mägi ise ja sealt avanevad vaated fantastilised, aga sedakorda joppas meil ka päikeseloojanguga.
Peale mäe otsast tagasipöördumist saime veidi aimu ka LAV-is valitsevatest ohtudest ning nagu ikka on kurjadest loomadest halvem variant kurjade kavatsustega inimesed. Sattusime mitte just kõige glamuursemast piirkonnast läbi sõitma. Meie rahulikust väikelinnast pärit inimestena ei osanud muidugi midagi märgata ega karta, kuid Kris sattus ühel hetkel ärevusse ja rammis gaasipedaali. Siis märkasime meiegi, et meie taga sõitev auto sõidab meil ebanormaalselt lähedal sabas ning püsib kannul ka siis, kui me ilmselgelt kiirust ületame. Ühesõnaga kiskus juba actionfilmi stseeniks. Õnneks jõudsime tihedama liiklusega rahvarohkemasse piirkonda, kus õnnestus saba maha raputada. Siiski tegime hilise õhtusöögi kõrvale kõik pitsi brändit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar