Tänase päeva progamm algas inimkonna hälli külastusega. Nimelt arvatakse, et just Lõuna-Aafrikast on inimkond alguse saanud, kuna kulla otsingutel satuti hoopis ühe kadunukese otsa, kelle kohta teadlastel tekkis kahtlus, et see oligi kõige esimene inimene. Inimkonna hälliks peetakse ühte suurt koobast, kus me saime ka vahelduseks väikese trenni teha, treppidest üles alla kapates ning vahepeal peaaegu roomates. Häid pilte kahjuks koopast polegi, kuna pildile jäid ainult fragmendid, mille põhjal koopa suurusest erilist aimu ei saa.
Peale koopas käimist läksime lõviparki, kuna eilsel safaril jäid lõvid nägemata. Tegemist oli suurel maa-alal asuva looduspargiga, kus lõvidel, geparditel ja paljudel muudel loomadel on ringi liikumiseks küll vabalt ruumi, kuid üksteist ära sööma nad ei pääse vaid igapäevane toitlustus on korraldatud inimeste poolt. Kuna loomad on hästi toidetud, siis suhtusid nad ka lõunasööki üsna passiivselt ja lähtusid sööma minnes põhimõttest "tark ei torma".
Peale koopas käimist läksime lõviparki, kuna eilsel safaril jäid lõvid nägemata. Tegemist oli suurel maa-alal asuva looduspargiga, kus lõvidel, geparditel ja paljudel muudel loomadel on ringi liikumiseks küll vabalt ruumi, kuid üksteist ära sööma nad ei pääse vaid igapäevane toitlustus on korraldatud inimeste poolt. Kuna loomad on hästi toidetud, siis suhtusid nad ka lõunasööki üsna passiivselt ja lähtusid sööma minnes põhimõttest "tark ei torma".
Loomapargis kasvatatakse üles ka väiksena hüljatud või orvuks jäänud loomi. Kuna need on inimestega harjunud, siis lastakse ka turistidel lõvikutsikaid näppida. Me Airaga pidime neid ikka tingimata nunnutama minema ning sattusime silmitsi kahe valge lõvi ja ühe jaaguaripoisiga. Kombed on neil samasugused nagu kassipoegadel - küüned ja hambad lastakse kohe käiku. Seetõttu on mul tänast päeva meenutamas käel olevad jaaguari küünejäljed. Pilti neist nupsikutest praegu siia blogisse panna pole, aga kunagi hiljem on huvilistel võimalik videot näha.
Päeva viimaseks turistiatraktsiooniks oli Lesedi kultuuriküla külastamine. Põhimõtteliselt midagi sarnast nagu meil vabaõhumuuseum - näidatakse siinsete hõimude traditsioonilist elustiili, kantakse rahvariideid ja esitatakse rahvatantse. Kuigi siinses külas pidavatki see seltskond kohspeal elama ning pakutakse lisaks ka majutusteenust. Aga kõik oli palju ägedam kui Rocca al Mares: erinevate hõimude asulaid ja kombeid tutvustas väga energiline, sarmikas ja hea huumoriga Zuulu neiu, kes paistis meile ekskursiooni tegemist nautivat isegi rohkem kui meie, kuigi ka meil oli väga lõbus ja huvitav. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha pressisime me Airaga ennast igal võimalikul juhul igasugustele sõna otseses mõttes karvastele ja sulelistele tüüpidele külje alla.
Peale ekskursiooni toimus kultuuriprogramm. Kusjuures ka seda tehti sellise energia ja entusiasmiga, et jäi mulje, et nad tõest naudivad tantsides enda välja elamist, mitte ei tee seda nagu tüütut rutiinset tööd. Lõpuks rebiti meid ennast ka väikesele tantsule, kuid siis piirduti õnneks lihtsama koreograafiaga. Kokkuvõttes pakkus tänane päev palju erilisi elamusi. Homme aga ootab ees pikem autosõit, kuna võtame suuna rannikule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar