Eilse päeva veetsime veel Patagoonias. Pooleteisetunnise bussisõidu kaugusel El Calafatest asub Perito Moreno liustik, mis on ehk isegi Argentiina muljetavaldavaim looduslik vaatamisväärsus ja maailma liustike top kümnes kindlal esikohal. Pildilt ei suudagi selle tegelikku suurust tajuda, aga otse sellega nö silm silma vastu seistes jääb keel peaaegu ripakile. See sinetav jäämassiiv, mis vaatamata kliima soojenemisele hoopis järjest suureneb, on kuni 70 meetrit kõrge alates järvepinnast.
Järv ise on ka kena ja tüüne (eile oli ilus päikseline ja tuulevaikne päev, nii et vaatamata meeletule jäähunnikule mõne jaoks lausa lühkari ja T- särgi ilm). Kuna õhk on suveperioodil üsnagi soe, siis on ka ümbritsev loodus ilus - lilled-põõsad õitsevad, seejuures domineerib ka eelpool pildilt paistev punaste õitega põõsas.
Liustik elab aktiivselt oma elu - pidevalt murdub ragina saatel jääpanku, mis järve sulpsatavad ja seal siis paarikraadises vees ringi hulpima jäävad.
Peale nauditavat päeva looduses lendasime õhtul Buenos Aires'esse, kus mõistagi nägime jälle taksoaknast üht meeleavaldust.
Täna käisimegi mööda linna ringi. Ma vist olen hingelt ikka rohkem looduslaps, sest kõik muud kohad Argentiinas, mida külastasime, meeldisid mulle oluliselt rohkem. Buenos Aires oma meeletus rahvamassis tunglemisega mõjub väsitavalt. Enamus tänavaid olid sellised, kus polnud võimalik pildistamispeatustki teha, vaid pidid massiga ühtlast tempot hoidma. No ja jälle nägime ikka meeleavaldust ka.
Nagu vist juba esmamulje põhjal kirjutasin, on linn selline imelik - kohati üsna kabe, aga siis viskab jälle kolemajad vahele. Pildil siiski üks uhkemaid - Kongress vms.
Aga linna uhkemad ehitised on vist siiski Recoleta surnuaias, mida täna külastasime. Nii see on, et käisime surnuaias - see surnuaed on üks linna põhilisi atraktsioone. Ja tõesti koht, kus vaatad ja imestad, miks pagana päralt on neil vaja sellised lossid hauakambriteks ehitada. Tundub, et käib veel üksteise ületrumpamine - kes teeb kõrgema torni ja nikerdab rohkem kujukesi. Seda vaadates mõtled paratamatult, et need argentiinlased on ikka ühed naljavennad.
Tervet päeva surnuaias siiski ei veetnud. Käisime ka glamuurses kaubanduskeskuses (väga rahvarohke, vakansus 0%) ning popis ja klanitud sadamapiirkonnas, kus kontorirotid paistsid lõunal käivat. Päevapakkumiste osas on meie söögikohtadel neilt küll õppida - vein ikka ka on paketis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar