Oleme jõudnud Patagooniasse, El Chalten'i, mida nimetatakse Argentiina matkapealinnaks. Peale hommikusööki tormasimegi kohe Fitz Roy matkarajale, vaatamata sellele, et raja alguses olev skaala näitas, et tänased olud on ekstreemsed.
Tuul oli tõepoolest juba öösel niimoodi vuhistama kukkunud, et ärkasime öösel mitmel korral üles, tundes mõõdukat muret katuse pealpüsimise pärast, kuna tuba on meil kõige ülemisel korrusel. Lisaks piserdas hommikul ka olematust pilvest peenikest vihma, kuigi ka päike paistis samal ajal. Esialgu suundus matkarada kenasse metsaalusesse, nii et puud võtsid kinni nii tuule kui vihmapiisad.
Vihm lõppeski üsna pea täielikult, nii et enamus matkast kulges selge taeva all. Aga lagedamatel kohtadel vihistas tuul küll päris arvestatavalt. Kohati oli isegi keeruline pilte teha, sest tuul tahtis telefoni käest puhuda ja ennast võttis ka kõikuma. Samas midagi ekstreemset selles matkas ka nagu ei tundunud, sest vahelduva eduga sai ka puude vahel tuulevarju nautida ning rada ise oli ka vaid mõõdukate tõusude ja langustega.
Aga siis - ehk ca kilomeeter või poolteist enne Lagunas de los tres'i, kust avaneb Fitz Roy mäetipule parim vaade, läks asi veits käest ära. Ma palju ei liialda, öeldes, et tuli üles ronida praktiliselt püstloodis kaljuseinast. Kohalejõudmise ajaks näitas allolev viit 1 tund. Me saime poole tunniga hakkama, põrutades enamusest selg ees vastutulijaist mööda. Aga suht hingetud ja higised olime küll. Ja seal üleval muutusid tuuleiilid nii ekstreemseks, et tuli kivi taga jahtida, millal sealt välja tormata, sest korra valesti ajastades me lihtsalt ei saanud edasi ning tuul lükkas meid oma soovitud suunas. Nägime pealt, kuidas tuul ühe mehe pikali lükkas. Ei kujutagi ette, mis see tuule kiirus võis puhanguti olla, aga sellist tuult pole ma varem kogenud. Aga raskuste talumine tasus end kuhjaga ära fantastiliste vaadete näol. Nagu pildilt näha ronisime kõrgemale kui lumi ja jää.
Kuna allakäigutee on alati lihtsam, siis tagasitee oli juba mõnusam ning tuul oli ka peamiselt tagant tõukamas. Kokku sai tehtud 38500 sammu ja väidetavalt 27 km. Homseks on pea sama ambitsioonikas plaan, aga näis kas jalad veel sama kabedalt liiguvad.
El Chalten ise on muhe väike külake, kus peale hotellide, restoranide ja supermarketite, ehk objektide, mida matkaturist vajab, midagi muud nagu polegi. Mäe nõlvalt paistab ta selline:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar