Moreton island on Brisbanest ca 1,5-tunnise praamisõidu kaugusel asuv liivasaar - st et kogu saar ongi üks suur ookeanist välja kõrguv liivahunnik, kus imekombel ka taimestik, sh üsnagi suured puud kasvama on hakanud - vist siis on viljakas liiv.
Kuna saare külje all vees veelgi vilkam elutegevus toimub, siis olime huvitatud sealsetest snorgeldamisvõimalustest ning võtsime sinna organiseeritud tuuri. Meie grupike koosnes peale grupijuhi vaid kuuest turistist, nii et oli väga tore privaatne tuur. Personaalset paati me küll ei saanud, vaid sõitsime kohale eelnimetatud praamiga - midagi sellist nagu Saaremaa vahet pendeldab. Mis aga erinev oli - saarel sadamat polnudki, nii et see suur praam sõitis ninapidi liivasesse kaldasse kinni, ning autod - eranditult maasturid, sest muuga sinna ei lubatagi, ning poleks ka võimalik paksust liivast läbi soperdada - sõidavad praamilt otse liivaranda. Ühed pilusilmad olid rendimaasturiga ja suutsid kohe praamilt maha sõites liiva sisse kinni jääda. Hiljem nägime neid veel liiva kinnijäänuna, nii et liivasõidukogemust neil ilmselgelt polnud, see-eest entusiasmi ja optimismi topeltkoguses.
Meie läksime alustuseks kohe snorgeldama ning oleks justkui kalasupi sisse sattunud - kalu tundus rohkem kui vett olema - eri suuruses ja eri värvides. Snorgeldamiskogemuse tegi eriliseks ka vanade laevavrakkide vahel seiklemine - väidetavalt on kunagi kohalikud elanikud oma väikeste paatide suurte lainete eest kaitsmiseks ise ranna lähedale vanad laevad põhja lasknud.
Edasi pidime suunduma keset saart paiknevasse kõrbesse liivadüünidest liivalauaga alla laskma. Paraku olid selle ainsa kõrbesse viiva tee liiva kinni jäänud sõidukid ära ummistanud - üks neis eelmainitud pilusilmade maastur, teine tuuribuss, mis pidi pilude auto taha seisma jääma ja enam kohalt ära ei saanudki, vaid kaevas ennast aina sügavamale.
Meie seltskonna maastur üritas küll bussi välja vedada, kuid tulutult - kaalukategooria vahe oli liiga suur. Aga vähemalt ei jäänud me ise kinni. Kuid olime sunnitud randa tagasi sõitma, kus meie liivalauatamine kajakisõidu ja ujumisega asendati, mis ca 30- kraadist temperatuuri arvestades ilmselt oluliselt mõnusam oli kui tulikuumas liivas püherdamine.
Nii kujuneski päev valdavalt mõnusaks vees solberdamiseks, kalade vahtimiseks ja jupikeseks offroadi kogemuseks. Eriti positiivne oli see, et haid ei tulnudki ampsu võtma, mida Austraalia vetes isekeskis ikka natuke pelgad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar