Peale hommikusööki ja väikest suplust suundusime bussijaama, et sõita Kuala Lumpurisse. Erinevate bussifirmade piletiputkade rohkus võttis silme ees kirjuks, nii et mõtlesime hakata just tasa ja targu vaatama, kust saaksime võimalikult ruttu väljuvale bussile piletid hankida, kui üks mees juba silmist meie sihtkoha ära arvas ja oma firma teenust pakkus. Väljumine 12.00, pilk kellale näitas aga, et see oli paar minutit tagasi. Aga ei - onu jooksis korras välja, viipas bussijuhile ja siis hüüdis meile, et ostke kähku piletid ja jookske peale.
Nii jõudsimegi KL-i ca tund varem kui lootsime. Ja ka bussijaam oli meie hotellile lähemal kui lootsime. Aga paraku osutus see Pyrrhose võiduks... Kui üritasime bussijaama eest taksot saada, siis öeldi meile, et siit minnakse jalgsi. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui teha koos kompsudega ligi kilomeetrine matk (millest suurem osa oli ülesmäge) ligi 40-kraadises kuumuses. Aga sellest saime me ainult hoogu juurde ☺ : raskused käest visatud, tegime linnas veel ca 10-kilomeetrise ringi lisaks. Ilus linn on. Aga osutusin ka ise vaatamisväärsuseks: olime just seisatanud ühe järjekordse vaatamisväärsuse juures kui mulle hüppas ligi üks moslemineiu, pea musta rätti mässitud ning kädistas midagi pildi tegemisest. Arvasin, et küllap palub mul temast pilti teha, aga ei - hüppas mu kõrvale ja tegi selfie. Kujutan ette, et ükski teine pilt minust pole facebookis nii palju like saanud ☺
Kui midagi KL-i puhul kritiseerida, siis on see liiklus - jalakäijana peab siin ikka väle olema. Ülekäiguradasid praktiliselt polegi ning kui on, siis üle ei lase seal jalakäijat nagunii keegi, isegi kui jalakäijal roheline tuli on. Ainus lootus üle tee saada, on mõne auto varjus.
Kuumusest uimastatuna ei olnud jälle meeles Aivari telefoniga pilte teha, nii et hetkel üles laadimiseks pole peaaegu midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar